Pütsepp: suurem osa töölepinguid lõpetatakse katseajal

„Kui esmapilgul võib tunduda, et katseajal lepingu lõpetamine on parim ja kiirem viis töölepingu lõpetamiseks, siis vastupidiselt suurem osa lepinguid lõpetatakse küll katseajal, kuid mingil muul põhjusel, näiteks töökohustuste rikkumise, ettevõtte majandusliku olukorra või töötaja töövõime vähenemise tõttu töötaja raseduse ajal, mis ei ühti katseaja eesmärkidega ja mida ei suuda tööandja töövaidlusorganis tõestada,“ märkis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu juht Pütsepp.

Katseaja pikkus Euroopas kõigub kolmest kuust kuni 24 kuuni ja kindlasti tuleb Pütsepa sõnul kasuks teada teiste riikide praktikat, ent soovides Eesti tööturgu muuta veelgi paindlikumaks, tuleb eelnevalt põhjalikult tutvuda võrreldavate riikide poolt pakutavate tööturuteenustega ja vaadelda kogu toimivat süsteemi ühtse paketina. „Kui võtta hästi toimivast süsteemist välja ainult mõni kitsas teema, tuleb üle võtta ka need meetmed, mis tagavad töötajale piisava kaitse töötuse ja sissetulekute languse osas ning suurendavat töötaja turvatunnet tööturul,“ toonitas Pütsepp, pidades silmas soomlaste diskussiooni katseaega aastani pikendada, mida võiks ka Eestis rakendada.

Töötajate jaoks on ametiühingu juhi hinnangul neli kuud mõistlik aeg ja selle pikendamine ebamõistlik. See on piisav aeg selgusele jõudmiseks, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida temalt nõuab tööandja töö tegemisel. „Töötaja lahkub töölt enamasti seetõttu, et talle makstav töötasu ei vasta tema ootustele või talle makstav töötasu ei ole tasakaalus talle esitatavate nõuetega. Sellisele arusaamisele jõuab töötaja juba mõne nädala või hiljemalt paari kuu töötamise järel, võttes arvesse kõiki asjaolusid,“ lausus Pütsepp. „Olematud on need juhused, kus töötaja katseaja viimasel tööpäeval esitab töölepingu ülesütlemise avalduse.“